ICEBO LIKANKULUNKULU ELIKHULU | ISIGABA 04
Westville - South Africa / www.coptrust.org.za
YINI ESIVIMBELA UKUBA NENGXENYE ECEBENI LIKANKULUNKULU ELIKHULU?
4.1 INHLOSO
Inhloso yalesi sigaba ukukhombisa ukuthi yisono sethu esisehlukanisa noNkulunkulu. Lesi sono sibangelwa yisimo sethu sobuntu esonakele, futhi lesi simo sesono sizosivimbela ukuba nengxenye eCebenI likaNkulunkulu Elikhulu, ngaphandle uma sishintshiwe.
4.2 ISIFINGQO
Esigabeni esidlule sigxile kakhulu emiphumeleni isono esinalo emizimbeni yethu, kodwa manje kumele siqonde ngokucacile ingqondo esemuva kwalesi sono. Lokhu kubalulekile ngoba isimo sezingqondo zethu manje sizonquma isimo sezingqondo nemizimba yethu kokubili manje nasesikhathini esizayo. Njengesingeniso, sizobheka ukuthi ngoobani izoni ezivinjelwa ukuba nengxenye eCebeni likaNkulunkulu Elikhulu. Khona-ke sizobheka ukuthi siyini isono, sivelaphi, nokuthi yini eyenza sibe khona. Ekugcineni sizocabangela ukuthi udeveli noSathane banhlobonye lini nalesi sihloko, nokuthi banganqotshwa kanjani.
“Akakho olungileyo, akukho noyedwa. Akakho oqondayo, akakho ofuna uNkulunkulu. Bonke baphambukile, bawoleka kanyekanye; akakho owenza okuhle, akukho noyedwa.” (Roma 3:10-12)
4.3 INGXOXO
4.3.1 Ubani ongase angabi nengxenye eCebeni likaNkulunkulu Elikhulu?
Umphostoli uPawulu ukubeka kucace kakhulu ukuthi azikho izoni ezingaphenduki zanoma yiluphi uhlobo ezizovunyelwa “ukudla ifa lombuso kaNkulunkulu” (Galathiya 5:19-21). Ngenxa yalokho uwayala abafundi bakaJesu ukuba bangakhohliswa futhi yisimo sabo sesono, ngoba abantu ababi abanjalo ngeke badle ifa loMbuso kaNkulunkulu.
4.3.2 Ngoobani Izoni?
Okudumisayo ukuthi wonke umuntu owake waphila (ngaphandle kukaJesu) uwela kulesi sigaba, ngoba “akakho olungileyo, akukho noyedwa” (Roma 3:10). Kuyajabulisa ukubona ukuthi uPawulu uthi ngenxa yalokho, “bonke bonile, basilelelwa yinkazimulo uNkulunkulu ayenika yona” (Roma 3:23). Kucacile-ke ukuthi lapho sona, asikhombisi inkazimulo yesimilo sikaNkulunkulu, yingakho izoni ezingaphenduki zingeyona ingxenye yeCebo likaNkulunkulu Elikhulu.
4.3.3 Siyini Isono?
Isono singachazwa kalula nje ngokuthi ukungamlaleli uNkulunkulu kuyo imithetho noma imiyalo Yakhe. Njalo lapho senza lokho uNkulunkulu athi akufanele sikwenze, noma singakwenzi lokho uNkulunkulu athi asikwenze, siphula umthetho Wakhe, futhi senza isono (Jakobe 4:17, 1 uJohane 3:4). Lokhu ukwenza intando yethu (ingqondo yobuntu), esikhundleni sentando kaNkulunkulu kithi (ingqondo yoMoya). Isono sikhona kuphela ngoba abantu banikeziwe isipho sokuzikhethela (freewill).
Lokhu kungamandla umuntu anabo okukhetha phakathi kokulandelayo:
- Ukulalela noma ukungalaleli
- Ukulandela intando kaNkulunkulu noma ukulandela intando yakho
- Ukuzithoba wena noma ukuziba uNkulunkulu
- Ukuzidela noma ukuzisuthisa nokuzitika ngezifiso zakho
- Ukuveza isimo sikaNkulunkulu noma isimo soBuntu
- Ukufeza injongo yethu noma ukwenza isono
- UKUPHILA noma UKUFA
Ukuzikhethela kuwubuntu obuyingqayizivele esinabo obusinika amandla okuveza inkazimulo kaNkulunkulu. Ngaphandle kokuzikhethela besingeke sikwazi uveza izimfanelo ezifana nothando, umusa, nokubekezela. Uthando lungeke lwesaba khona lapho ukuzikhethela kungekho khona. UNkulunkulu usinike ukuzikhethela ukuze sibe nethuba lokukhombisa inkazimulo Yakhe noma singayikhombisi.
“Okushiya phakathi kumuntu, yilokho okumngcolisayo umuntu. Ngoba ngaphakathi enhliziyweni yabantu kuvela imicabango emibi, nezifebe, nokuntshontsha, nokubulala, nokuphinga, nokufisa, nokubusa okubi, nenkohliso, namanyala, neso elibi, nokuhlambalaza, nokuzikhukhumeza, nobuwula. Zonke lezi zinto ezimbi ziphuma ngaphakathi, zimngcolise umuntu.” (Marku 7:20-23)
4.3.4 Sivelaphi Isono?
Isono siphuma ngaphakathi enhliziyweni (engqondweni) yabantu. IBhayibheli libiza inhliziyo njengomthombo wemicabango yethu, futhi lithi indlela yayo engokwemvelo yokucabanga “mibi njalo ngemiPhakathi yonke,” okwenza ukuba “inhliziyo iyakhohlisa kunazo zonke izinto, imbi kakhulu; ngubani ongayazi na?” (Genesise 6:5, Jeremiya 17:9). Kubalulekile ukwazi ukuthi ngamunye wethu unobopho ngezono zakhe, ngoba uJesu uthi “zonke lezi zinto ezimbi ziphuma ngaphakathi, zimngcolise umuntu” (Marku 7:20-23).
4.3.5 Yini eyenza sone?
Sona lapho hlingwa, okungukuthi dushulwa yizifiso zethu ezimbi. UJakobe encwadini yakhe ukuchaza lokhu njengenqubo, echaza ukuthi konke kuqala ngokulingwa yizifiso zethu ezimbi, khona-ke lapho inkanuko isitholile isisu, izala isono; isono sengasikhulile, sizala ukufa (Jakobe 1:13-15). Elinye igama iBhayibheli elilisebenzisayo ngezifiso zethu ezimbi udeveli, futhi leli gama lichazwe kabanzi ngezansi.
4.3.6 Uyini uDeveli?
Igama elithi udeveli livela kuphela kwiThestamente Elisha, futhi igama lesiGreki lithi diabolos, okusho umhlebi noma umnyundeli (Lihunyushwe ngale ndlela ku-1 uThimothewu 3:11, 2 uThimothewu 3:3 nakuThitu 2:3).
Udeveli uyisibonelo sokwenza umqondo othile ube ngumuntu eBhayibhelini (personification), okungukuthi, ukukhonjiswa komqondo othile njengomuntu ukuze siwuzwisise futhi silwe nawo kalula. Lo mqondo yisimo sethu sobuntu esonakele esivame ukuwela esonweni ngokwemvelo. Futhi yigama elisetshenziswa ukubhekisa kulabo abanqotshwe yizifiso zabo ezimbi (UJohane 6:70). Ngulo develi okumele abhujiswe ukuze nathi sibe nengxenye eCebenI likaNkulunkulu Elikhulu (Roma 8:3). Udeveli unqotshwe nguJesu (bheka isigaba 5), kodwa kusamele silwe naye kule mpilo ngamandla kaNkulunkulu (Roma 7:18-23, Mathewu 12:28), ngoba umhlaba noNkulunkulu badonsela ezinhlangothini eziphambene, “ngoba konke okusemhlaba — inkanuko yenyama, nankanuko yamehlo, nokuzigabisa ngalokhu kuphila — akuveli kuye uYise, kodwa kuvela ezweni” (1 uJohane 2:16).
Nakuba kungenzeka ukuba izingqondo zethu ziguqulwe ngamandla kaNkulunkulu manje (2 abaseKorinte 3:18), kulapho kuphela uJesu ebuya lapho siyoba nengqondo kaKristu kanye nemizimba engafi (Hezekeli 11:19-20, AmaHebheru 8:10-11). UPitru ufingqa leli themba encwadini yakhe lapho ethi, “wasiha ngazo izithembiso ezinkulu kakhulu nezoligugu, ukuze ngezona nibe nengxenye emvelweni yaphezulu, niphunyuke ekuboleni okusemhlaba ngenxa yenkanuko” (2 uPetru 1:4).
Uphawu lukadeveli luzwisiseka kangcono ngokufunda lezi zindinyana ezilandelayo ezihambisana ngokufana, lapho amagama athi isono nodeveli esetshenziswa ngokushintshana, ngaleyo ndlela engabonakala njengamagama amqondofana. Ukuzwisisa impi yethu ngyo udeveli kubalulekile njengoba kung uJesu kuphela ongabhubhisa lo develi (isono sethu) ezimpilweni zethu namuhla.
| Imininingwane yengqikithi | Isono | Udeveli |
|---|---|---|
| Lokho esilwa nakho | Roma 7:23 | Efesu 6:11 |
| Yini eyenza sife | Roma 6:23 | AmaHebheru 2:14 |
| Yini uJesu ayinqoba | AmaHebheru 9:26 | AmaHebheru 2:14 |
| Yini okumele siyimelise | AmaHebheru 12:4 | Jakobe 4:7 |
| Izoni zizithoba kubani | UJohane 8:34 | 1 uJohane 3:8 |
| Kungani uJesu abonakala | 1 uJohane 3:5 | 1 uJohane 3:8 |
| Kungani uJesu abonakala | 1 uJohane 3:5 | 1 uJohane 3:8 |
4.3.7 Kuthiwani ngoSathane?
USathane yigama lesiHebheru elisho umphikisi noma isitha. Lo muntu angaba muhle noma abe mubi, kuye ngokuthi ungumphikisi kaNkulunkulu noma wenza intando Yakhe. Izibonelo “zosathane” abahle yingelosi eyayimelene noBalami (Amanani 22:22), noNkulunkulu uqobo lwakhe enza njengomphikisi (sathane) enkosini uDavide nasesizweni sakwa-Israel, (1 IziKronike 21:1 uma kuqhathaniswa no-2 uSamuweli 24:1). Umfanekiso we “sathane” omubi ngumPhostoli uPetru, ngoba wayemelene nentando kaNkulunkulu kwiNkosi uJesu Kristu yokuba afe esiphambanweni (Mathewu 16:23).
4.4 ISIPHETHO
Sifunde ukuthi:
- Sonke siyona lapho silingelwa emandleni amabi yizifiso ezimbi zezinhliziyo zethu.
- Lolu hlobo lobuntu olonakele iBhayibheli elilubiza ngokuthi udeveli, kumele lubhujiswe ngamandla kaNkulunkulu, ngoba lusehlukanisa noNkulunkulu, futhi lusivimbela ukuba nengxenye eCebeni likaNkulunkulu Elikhulu.
- UJesu umbhubhisile udeveli futhi unamandla okubhubhisa udeveli nasezimpilweni zethu, ukuze sizwe ukumangalisa kwesimo saphezulu sikaNkulunkulu ezimpilweni zethu.
YINI ESIVIMBELA UKUBA NENGXENYE ECEBENI LIKANKULUNKULU ELIKHULU?
Isimo sethu sezono yisona esisivimbela ukuba nengxenye eCebeni likaNkulunkulu Elikhulu.